• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,4
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,4
  • 02.12.15, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lõpp asendustegevuste leiutamisele

Toetuste jagamise koondamine ühte kohta on hea mõte juhul, kui selle ühendorganisatsiooni eesmärgid ja tegevused on täpselt määratletud.
Juhtkiri
  • Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Kas üks suur on alati parem kui mitu väikest, ei eelda tingimata jaatavat vastust.
Kuid kui jutt käib raha jagamisest ja ettevõtluse toetamisest, siis on selge üks: neid, kes jagada ja toetada tahavad, on rohkem kui jagatavat raha. Välisraha sissevool on vähenemas ja sellele peab reageerima, muu hulgas jagajate koomaletõmbamisega.
Ettevõtluse toetamise ja arendamisega seotud tegevuste koondamine ühte kohta on hea mõte juhul, kui sellega peale dubleerivate struktuuride ärakaotamise leitakse lahendus põhimõttelisele küsimusele, missuguseid ülesandeid loodav ühendus üldse peaks täitma. Mehaaniline liitmine ei toimi kindlasti ja ühe superorganisatsiooni loomine ei peaks olema omaette eesmärk, aga seda tööandjate keskliit kindlasti silmas ei peagi.
Asendustegevuste leiutamine võiks lõppeda
Pigem näeb liit sedasama, mida Äripäevgi: toetuste jagajaid, ettevõtjat nõustada soovivaid ja endale ise uusi tegevusi leiutavaid organisatsioone on liiga palju. Kõik nad saavad oma leiva maksumaksja rahakotist, mis on viinud arutu raiskamiseni ühelt poolt, teiselt poolt aga enese olemasolu õigustamisest ajendatud tegevuste tekitamiseni, mille järele ühiskonnas tegelikult vajadust ei ole.
Toimetus on nõus, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, KredExi, Arengufondi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse võiks kokku panna, oleme ühendamise ettepanekuid ühes või teises kombinatsioonis ka juhtkirjades varem teinud.
Peamine on aga täpselt määratleda, mida see ühendorganisatsioon tegema hakkab. Oleme varemgi kirjutanud, et osa praegusi tegevusi pole tarvilikud. Näiteks ei peaks riik riskikapitalistina tegutsema. Eesti iduettevõtted on näidanud, et suudavad kapitali ise edukalt rahvusvaheliselt turult kaasata, ja see ongi normaalne.
Tuleks ka ette välistada, et näiteks EASi identiteedikriisis leiutatud asendustegevused, näiteks palju-kära-vähe-villa tüüpi kampaaniad uude organisatsiooni edasi ei kanduks ning eneseõigustusena leiutatud tegevusvaldkonnad automaatselt kaasa ei lohiseks. Viimane hea näide on KredExi korraldatavad ekskursioonid lastele.
Kuulame ettevõtjat
Kõigis nimetatud organisatsioonides on palgal hulk ametnikke, kes on oma töö võimaliku kadumise pärast mures, ning seetõttu ei pruugi ühendamine lihtsalt käia. Kõigil asjaosalistel on omi argumente, miks just nende senised tegevused peaksid alles jääma.
Seetõttu võiks ettevõtlusminister Liisa Oviir, kelle poole tööandjad oma ettepanekuga pöördusid, täpsemaid tegevusülesandeid paika pannes eelkõige kuulata ettevõtjate soove ja vajadusi ja vähem kõigi nende oma, kes on huvitatud eelkõige oma koha püsimajäämisest. Saavutatav kokkuhoid võiks olla vägagi arvestatav, sest valdavalt on tegemist organisatsioonidega, kus töötab mitusada inimest. Maksumaksja raha kokkuhoid on eri organisatsioonide liitmise põhiline argument.
Ent kõigi toetuste taotlemisel ühest kohast oleks ka see efekt, et kliendi jaoks muutub süsteem lihtsamaks ja arusaadavamaks. Ettevõtjate vajadused võiksid olla paremini mõistetud ja lihtsamas korras rahuldatud. Lisaks väheneks kogu asjaajamisega seotud ajakulu nii toetust sooviva ettevõtja kui ka toetuste jagaja poolelt. Saavutatav kokkuhoid võiks olla muidugimõista avalik number.

Seotud lood

Arvamused
  • 11.04.16, 07:00
Tegelege Arengufondi sisuga!
Arengufondi seire fookus ei ole jõudnud õige eesmärgini, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni esimees 2003–2007 Mart Opmann.
Juhtkiri
  • 07.07.16, 16:45
Loobugem ettevõtlusministri kohast
Majandusministeeriumis tuleks üks ministrikoht kaotada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.09.24, 16:29
Kuidas muuta avatud kontor töötajasõbralikuks? Kuidas võimestada tiimi ja edastada keerulisi sõnumeid?
Kiiresti muutuvas ja ebakindlas maailmas vajavad organisatsioonide juhid ja tiimiliikmed pidevat enesetäiendamist. Tallinna Ülikool pakub lisaks mikrokraadidele juhtimist ja organisatsiooni arengut toetavaid tellimuskoolitusi, mida on võimalik kohandada vastavalt vajadusele. Koolitused on teaduspõhised ja praktilised. Uusi õpitud teadmisi ja oskusi on võimalik ettevõtte igapäevatöösse rakendada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele